Filosoof Langdon Winner kirjutas artiklis “Do Artifacts Have Politics?” tehnisobjektide eetilisusest . Seal esitas ta ka näite, kuidas Robert Moses lasi ehitada Long Islandi kiirteede sillad piisavalt madalad , et bussid ei pääseks nende alt läbi. Idee tulenes sellest, et vaesem seltskond, kes olid ĂĽldiselt tol ajal mustanahalised, ei omanud autot ja ei saanud seetõttu ka osariigi parke kĂĽlastada ega Jones Beachi randa. Moses soosis keskklassi ja valge elanikkonna ligipääsu, välistades madalamal klassile mõistliku ligipääsu. Kuigi tegemist on hea ja mõjuva näitega, siis olen ikkagi arvamusel, et tehnoloogia ei ole iseenesest eetiline või ebaeetiline. Eetiliseks ja ebaeetiline on viis, kuidas inimene loodud tehnoloogiat kasutab. Selle määrab inimeste otsused, kavatsused ja kasutuskeskonnad. Tenoloogia on ikkagi ainult tööriist. Võtame näiteks mootorsae. Kui seda kasutatakse ohtlike puude eemaldamiseks või ehitusmaterjali hankimiseks, millest rajatakse kool...
Chatbotid nagu näiteks ChatGPT on viimase aastaga kiiresti levinud. Nende kasutus on kasvanud 81% ning ulatunud 55,2 miljardi kĂĽlastuseni aastas. Siiski pole veel otsingumootoreid nagu Google asendanud, mida kasutati samal perioodil 34 korda rohkem (1,63 triljonit otsingut). Siit võib hetkel järeldada, et kuigi ChatGPT kasutus on muutnud igapäevaselt tavaliseks, jääb Google endiselt teabeotsingus valdavaks. ChatGPT on kindlasti kiire ja mugav kasutada, aga lisaks kasutusmugavusele tuleks vaadata ka keskonnamõju. Kui ĂĽks Google'i otsing kasutab umbes 0.3–0.5 Wh energiat siis ĂĽhe ChatGPT vastuse energiakulu jääb vahemikku 2.9–4 Wh , mis teeb umbes kĂĽmme korda rohkem. See tähendab, et lihtsate kĂĽsimuste esitamine AI-le võib olla oluliselt energiamahukam kui sama info Google’ist otsimine. Kui me nĂĽĂĽd mõtleme meie viimase aja keskonnasäästliku käitumist - loobusime plastikõrtest, kasutame ainult paber-ja tekstiilkotte, siis tekib siinkohal minu jaoks vastuolu, miks me kĂĽsime AI-lt mõtt...