Skip to main content

Tehnoloogia eetilisusest

Filosoof Langdon Winner kirjutas artiklis“Do Artifacts Have Politics?” tehnisobjektide eetilisusest.  Seal esitas ta ka näite, kuidas Robert Moses lasi ehitada Long Islandi kiirteede sillad piisavalt madalad, et bussid ei pääseks nende alt läbi. Idee tulenes sellest, et vaesem seltskond, kes olid üldiselt tol ajal mustanahalised, ei omanud autot ja ei saanud seetõttu ka osariigi parke külastada ega Jones Beachi randa. Moses soosis keskklassi ja valge elanikkonna ligipääsu, välistades madalamal klassile mõistliku ligipääsu. 

Kuigi tegemist on hea ja mõjuva näitega, siis olen ikkagi arvamusel, et tehnoloogia ei ole iseenesest eetiline või ebaeetiline. Eetiliseks ja ebaeetiline on viis, kuidas inimene loodud tehnoloogiat kasutab. Selle määrab inimeste otsused, kavatsused ja kasutuskeskonnad. Tenoloogia on ikkagi ainult tööriist. 

Võtame näiteks mootorsae. Kui seda kasutatakse ohtlike puude eemaldamiseks või ehitusmaterjali hankimiseks, millest rajatakse koolid ja lasteaiad, on tegemist justkui vägagi eetilise tööriistaga. Kuid kui sama mootorsaega varastatakse metsa või langetatakse puid, mis on olulised loomade ja lindude elupaigana siis eetilisus kaob. 

Sarnane lugu on droonidega. Kui neid kasutatakse sõjategevuses sihtmärkide tabamiseks, tekib küsimus nende eetilisusest. Samas võivad droonid olla väga väärt abivahendid inimeste abistamisel raskesti ligipääsetavates kohtades, kus nende kasutus ja eesmärk on kindlasti igati eetiline. Üks ja sama tehnoloogia, aga kaks väga erinevat tulemust. Laiemalt vaadates – enamikul tehnoloogiatel ei ole vaid ühtainsat kasutusviisi, isegi kui esmapilgul nii tundub. Meil on võimalus otsustada, kuidas ja milleks me neid kasutame ja sellest sõltub ka nende eetiline tähendus. 

Robert Moses ei leutanud ju tegelikult madalaid sildu vaid kasutas neid tealdikud rassistlikul eesmärgil. Ebaeetiline ei olnud seal tehnoloogia ise vaid otsus, kuidas neid kasutada. 

Tehnoloogial on kindlasti mingil määral võime võimendadada ebaõiglust, aga see ei ole sellegipoolest moraalselt laetud kuniks inimene annab sellele suuna ja eesmärgi. Eetika ei peitu ainult tehnoloogias endas vaid selle kasutamises. 




Kasutatud allikad:

Tim Gorichanaz "Summary of "Do Artifacts have politics?" https://www.youtube.com/watch?v=WYfvQYOTG-0 Kasutatud: 22.05.2025

https://meidosem.com/work/articles/winner86.html?utm_source=chatgpt.com

Langdom Winner (1986) "Do Artifacts have politics?" Kasutatud: 22.05.2025 


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...
Post a Comment
Read more

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more