Skip to main content

Vabateema 3 - Tantsivad kummikarud ja söödavad patareid

Mõni päev tagasi jäi mulle Terevisioonis kõrva üks põnev uudis – Osaka EXPO 2025-l esitletud RoboCake.  Siinkohal võib tunduda, et järgnev kirjatükk pühendub puhtalt toidukultuurile, aga tegelikult on siin võrdne roll ka tehnoloogial. 

Nimelt ei ole RoboCake puhul tegemist niisama tordiga, vaid tehnoloogia ja toidukunsti piire kompava projektiga, mille taga seisavad Šveitsi École Polytechnique Fédérale de Lausanne (EPFL) ja Itaalia Istituto Italiano di Tecnologia (IIT) teadlased. 

Täpsemalt on tegemist interaktiivse pulmatodiga, millel tantisvad kummikarud. Karukesed liiguvad tänu sisemisele pneumaatilisele süsteemile, mis suunab õhku läbi nende väikeste kehade sees olevate kanalite. Valmistatud geelist, siirupist ja toiduvärvidest, näevad need välja nagu tavalised maiustused, kuid peidavad endas nutikat inseneritööd.


Tordi alumises kihis on šokolaadikettad, mis toimivad söödavate patareidena. Need koosnevad tumedast šokolaadist, riboflaviinist (vitamiin B2), kvertsetiinist ja aktiivsöest. Patareid on turvalised ja  ka funktsionaalsed – need toidavad LED-tulesid ja võivad isegi veidi energiat anda vähesel määral. Alguses maitseb šokolaad magusalt, seejärel tekib kerge hapukas noot – kõik see tänu patarei sees olevatele elektrolüütidele.


RobotCakei puhul on tegemist osaga Euroopa Liidu rahastatud projektist Robo Foods, mille eesmärk on uurida kuidas saab toitu ja tehnoloogiat ühendada. Nii püütakse leida viise, kuidas vähendada elektroonijäätmeid ning kasutada looduslikke ja biolagunevaid komponente. Minu meelest tore idee säästlikuma tuleviku suunal. Arvan, et selline üritus võib mõjutada ka tehnoloogia arengut. Võib-olla suudame tulevikus asendada mõningaid keeruliselt toodetavaid või kallihinnalisi komponente looduslike, biolagunevate alternatiividega. RoboCake avab uusi mõtteviise selle kohta, kuidas tehnoloogiat loodussõbralikumalt rakendada.

Comments

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...