Skip to main content

Vabateema 5 - Mõtisklusi digi jalajäljest

Chatbotid nagu näiteks ChatGPT on viimase aastaga kiiresti levinud. Nende kasutus on kasvanud 81% ning ulatunud 55,2 miljardi külastuseni aastas. Siiski pole veel otsingumootoreid nagu Google asendanud, mida kasutati samal perioodil 34 korda rohkem (1,63 triljonit otsingut). Siit võib hetkel järeldada, et kuigi ChatGPT kasutus on muutnud igapäevaselt tavaliseks, jääb Google endiselt teabeotsingus valdavaks.

ChatGPT on kindlasti kiire ja mugav kasutada, aga lisaks kasutusmugavusele tuleks vaadata ka keskonnamõju. Kui üks Google'i otsing kasutab umbes 0.3–0.5 Wh energiat siis ühe ChatGPT vastuse energiakulu jääb vahemikku 2.9–4 Wh , mis teeb umbes kümme korda rohkem. See tähendab, et lihtsate küsimuste esitamine AI-le võib olla oluliselt energiamahukam kui sama info Google’ist otsimine. 

Kui me nüüd mõtleme meie viimase aja keskonnasäästliku käitumist - loobusime plastikõrtest, kasutame ainult paber-ja tekstiilkotte, siis tekib siinkohal minu jaoks vastuolu, miks me küsime AI-lt mõttetuid või meelelahutuslikke küsimusi lihtsalt mugavuse pärast, mis kulutab oluliselt rohkem energiat.

Siinkohal ma ei taha väita, et AI kasutamine oleks kuidagimoodi halb. IT tudengina on ka minul olnud ChatGPT-st keerulisemate ülessannete lahendamisel ja õppimisel palju abi. Selle kasutamine säästab osadel juhtudel kindalasti palju aega ja on ka keskonnasäästilikum valik, kui teisel juhul tuleks läbi vaadata kümneid veebilehti. Aga kasutada seda mõeldamatult iga väiksema mõtte ja küsimuse korral on üsna hoolimatu. 

AI keskonnamõju on reaalne, kuigi me seda ei näe. Jah, hetkel on see mõju ikka veel minimaalne, aga tulevikus kasvab kindlasti. Täpselt samamoodi nagu me näitame oma keskonnateadlikust poes kilekoti asemel paberkotti valides, näitame ka oma jalajälge veebis oma digikäitumisega. Tehnoloogia pole probleem, aga mõtlematu kasutamine on seda kindlasti. 


Kasutatud allikad: 

John P. Mello Junior 6.05.2025 "Chatbots Havingminimal impact on search enigine traffic:study" https://www.technewsworld.com/story/chatbots-having-minimal-impact-on-search-engine-traffic-study-179724.html - Kasutatud 21.05.2025

Hannah Ritchie 6.05.2025  "Whats the carbon footprint of using ChatGPT?" https://www.sustainabilitybynumbers.com/p/carbon-footprint-chatgpt - Kasutatud 21.05.2025


Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...
Post a Comment
Read more