Pekka Himaneni raamat „HäkkeriEetika ja informatsiooniajastu vaim“ kõneleb häkkerite eetikast – miks nad teevad seda, mida nad teevad ja kuidas. Raamat keskendub eelkõige häkkerikultuurile ja väärtustele laiemalt. Raamatust tehakse ka selgelt vahet häkkeritel ja kräkkeritel. Autor kirjutab üsna põhjalikult häkkerieetika olemusest ja võrdleb seda protestanliku tööeetikaga. Autori kirjutuse põhjal esindavad häkkerid uutmoodi töö- ja elufilosoofiat, kus koht on loovusel ja vabadusel.
See raamat tekitas minus lahknevaid tundeid – kohati tundusid mõtted venivad ning tekst liialt puine, mis muutis lugemise aeg-ajalt raskeks. Samas leidus mitmes lõigus väga häid mõtteid. Näiteks: „Kõigepealt kõrvaldati mängulisus tööst ja saadi optimeeritud tööaeg. Siis kõrvaldati mängulisus mängust ja saadi optimeeritud vaba aeg.” See tsitaat võtab hästi kokku tänapäeva töö- ja vabaajakulutuuriga seotud pinged. Kõigil on kogu aeg kiire ja isegi puhkus peab olema nö "kvaliteetaeg" täies ulatuses.
Kuna raamat on välja antud 2001. aastal, on see osaliselt muidugi ka vananenud. Töökultuuri osas kirjeldatud häkkerite mängulisust ja boheemlaslikku suhtumist tööaega kohtab tänapäeval paljudes IT-ettevõtetes ja eriti startupides üsna tavapäraselt. Kuigi töökoormus on suur ja ootused kõrged, on täiesti tavaline, et töötajad laevad vahepeal akusid saunas lõõgastudes, lauatennist mängides või mõne muu meeldiva tegevusega. Samuti on pärast Covidi perioodi tööaeg ja -koht muutunud paljudes valdkondades paindlikuks. Kuigi selles osas on viimasel ajal osades ettevõtetes ka tagasi liigutud (näiteks Bolt ja Amazon). Ehk oligi Himaneni raamat üks, mis sellise tööfilosoofiaga inspireeris.
Üldiselt andis raamat mulle ka teistsuguse arusaama häkkeritest. Pidasin neid ka mina osaliselt kräkkeriteks. Häkkerid on oma olemuselt ikka sügavad loomeinimesed, kelle kirg kogu süsteemi vastu on see edasiviiv jõud.
Comments
Post a Comment