Skip to main content

Raamaturetsensioon - Pekka Himanen "Häkkeriteetika"

Pekka Himaneni raamat „HäkkeriEetika ja informatsiooniajastu vaim“ kõneleb häkkerite eetikast – miks nad teevad seda, mida nad teevad ja kuidas. Raamat keskendub eelkõige häkkerikultuurile ja väärtustele laiemalt. Raamatust tehakse ka selgelt vahet häkkeritel ja kräkkeritel. Autor kirjutab üsna põhjalikult häkkerieetika olemusest ja võrdleb seda protestanliku tööeetikaga.  Autori kirjutuse põhjal esindavad häkkerid uutmoodi töö- ja elufilosoofiat, kus  koht on loovusel ja vabadusel. 

See raamat tekitas minus lahknevaid tundeid – kohati tundusid mõtted venivad ning tekst liialt puine, mis muutis lugemise aeg-ajalt raskeks. Samas leidus mitmes lõigus väga häid mõtteid. Näiteks: „Kõigepealt kõrvaldati mängulisus tööst ja saadi optimeeritud tööaeg. Siis kõrvaldati mängulisus mängust ja saadi optimeeritud vaba aeg.” See tsitaat võtab hästi kokku tänapäeva töö- ja vabaajakulutuuriga seotud pinged. Kõigil on kogu aeg kiire ja isegi puhkus peab olema nö "kvaliteetaeg" täies ulatuses. 

Kuna raamat on välja antud 2001. aastal, on see osaliselt muidugi ka vananenud. Töökultuuri osas kirjeldatud häkkerite mängulisust ja boheemlaslikku suhtumist tööaega kohtab tänapäeval paljudes IT-ettevõtetes ja eriti startupides üsna tavapäraselt. Kuigi töökoormus on suur ja ootused kõrged, on täiesti tavaline, et töötajad laevad vahepeal akusid saunas lõõgastudes, lauatennist mängides või mõne muu meeldiva tegevusega. Samuti on pärast Covidi perioodi tööaeg ja -koht muutunud paljudes valdkondades paindlikuks. Kuigi selles osas on viimasel ajal osades ettevõtetes ka tagasi liigutud (näiteks Bolt ja Amazon). Ehk oligi Himaneni raamat üks, mis sellise tööfilosoofiaga inspireeris.

Üldiselt andis raamat mulle ka teistsuguse arusaama häkkeritest. Pidasin neid ka mina osaliselt kräkkeriteks. Häkkerid on oma olemuselt ikka sügavad loomeinimesed, kelle kirg kogu süsteemi vastu on see edasiviiv jõud.



Comments

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...