Skip to main content

Vabateema 4 - AI mõju

Täna hommikul arutati Tervisooni saates tehisintellekti tuleviku üle ning oma arvamust jagas ka TalTechi rektor Tiit Land. Talle esitati küsimus, kas AI ohustab tulevikus inseneride ja IT-spetsialistide töökohti. Tema kindel seisukoht oli, et kuigi IT-sektoris võib osa töökohti AI tõttu kaduda või muutuda, siis insenere vajatakse kindlasti ka edaspidi – just neid, kes suudavad AI koostatud mudelid ja lahendused kriitiliselt üle vaadata ja kinnitada. Olen ka ise pigem seda meelt, et tehisintellekt aitab meil asju teha kiiremini ja leida vastuseid lihtsamalt, kuid ei asenda täielikult inimtööd. AI-l jääb alati puudu inimlikkusest, empaatiast ja loovast mõtlemisest.

Samas juhtusin lugema ka The Guardianis ilmunud artiklit „For Silicon Valley, AI isn’t just about replacing some jobs. It’s about replacing all of them“, mis räägib Silicon Valley tehnoloogiagigantide suurtest plaanidest AI kaudu kogu tööjõu automatiseerimiseks. Nende eesmärk pole ainult mõne töökoha asendamine, vaid terve majanduse ümberkujundamine viisil, kus inimestel ei pruugi enam olla kohta tootmises ega teenustes. See on mõtlemapanev ja ka pisut murettekitav suund, mis võib ühiskonda põhjalikult muuta – nii tööturu, hariduse kui ka sotsiaalse sidususe mõttes.

Kuigi üleüldises plaanises arvan, et AI areng toob palju kasu, näen ka riske. Inimesed muutuvad tõenäoliselt mugavamaks ja vähem mõtlemisvõimeliseks. Juba praegu tunnen mitmeid, kes iga väiksemagi küsimuse – alates parima restorani valikust kuni šampoonisoovituseni – usaldavad täielikult ChatGpt vastuseid ega tee enam ise kriitilist valikut. Kui see trend süveneb, võib kaduda oskus ise analüüsida ja otsustada.




Kasutatud allikad: 

Ed Newton-Rex " For Silicon Vallet, AI isnt just about replacing some jobs. Its about replacing all of them.  Saadaval: https://www.theguardian.com/commentisfree/2025/may/12/for-silicon-valley-ai-isnt-just-about-replacing-some-jobs-its-about-replacing-all-of-them . Kasutatud: 15.05.2025

Terevisioon 12.05.2025 Vaadatav: https://jupiter.err.ee/1038506/terevisioon . Saatekülaline lõigus alates 1:02:35. 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...
Post a Comment
Read more