Skip to main content

Posts

Showing posts from March, 2025

Vabateema - Google Gemini jõudmine Android Autosse

Tehisitellekti areng on jõudnud autodeni ja Googlel on plaanis Android Auto platvormil Assistant täielikult oma AI-assistendi Gemini vastu vahetada. Gemini mõte on teha autokaustus mugavamaks ja pakkuda juhile intelligentset abimeest. Gemini peaks suutma vastata juhi poolt tekkinud küsimustele ja andma infot ka rikete korral koos soovitustega. Näiteks võib Gemini märgata, kui mootoris on probleem ja pakkuda soovitusi, mis selles olukorras oleks mõistlikum teha - kas tuleks pöörduda teenindusse või kutsuda puksiir. Google ise lubab, et auto kasutus muutub sujuvamaks ja intuitiivsemaks. Juhid saaksid siis keskenduda rohkem teele, samal ajal kui AI-assistent hoolitseb vajaliku info ja meelelahutuse eest.  Gemini saaks aidata aidata leida ka lähimat tanklat,  arvutada parima marsruudi liiklusolude põhjal.  Mõte igati tore ja asjalik, aga probleem seisneb selles, et hetke plaanide kohaselt tahab Google korrata sama viga, mis nad tegid Google Glassidega - pakkuda teenust...

Litsentsid

Naatan Nohiku Litsentsid:  Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekoodiga) on litsentsileping, mis annab kasutajale võimaluse tarkvara kasutada nii ärilistel, kui mitteärilistel eesmärkidel. Lähtekood on suletud - st ei ole avalikuselle kättesaadav. Selle eeliseks on turvalisus ja stabiilsus - koodi saab muuta vaid ettevõtte ise, mis annab kontrolli selle kvaliteedi ja turvalisuse üle. Litsents annab ka tuluteenimisvõimaluse tarkvara müümise näol.  Miinusteks on koostöö puudus - kasutajad ei aita kaasa koodi arendamisele ja parandamises. Võimalik turu vastumeelsus, mis tuleneb asjaolust, et suur osa arendajaid ja ettevõtteid eelistavad avatud lähtekoodiga tarkvara. Lisaks sellele on ka arenudskulu suurem, kuna kogu arendus ja hooldus tuleb ise teha.  EULA litsetsi on mõistlik valida, kui tarkvara tehnoloogia vajab kokurentide eest kaitset või kui ettevõtte ärimudel põhineb litsentsitasude või tellimuspõhise teenuse pakkumisel. GNU GPL(tugev copyleft) on tarkvara...

Intellektuaalomandimudeli komponent

Intellektuaalomandi süsteem, mille hulka kuuluvad patendid, autoriõigused, kaubamärgid jm on meie majanduses üks olulisemaid vahendeid. Tänapäeva digitaalajastul seisavad need süsteemid silmitsi suurte väljakutsetega. Üks põhiküsimusi, mis vajab intellektuaalomandi süsteemis lahendust on, kuidas kohandada hetkel kasutusel olevad õiguskaitsemehhansimid vastavaks digitaalsele maailmale, kus sisu jagamine ja levitamine on muutnud liiga lihtsaks.  Patendikaitse WIPO süsteemi osadest on minu arvamusel kõige tugevam ja tõhusam  patendikaitse . IT valdkonnas toimub pidev innovatsioon, kus uued tarkvaralahendused ja tehnoloogiad saavad kiiresti rakendust ja seda ka rahvusvaheliselt. Patendi Koostöölepingu (PCT) olemasolu võimaldab IT-osalistel ja teadlastel kaitsta oma leiutisi globaalses mastaabis. Selle süsteemi toimimine IT valdkonnas on oluline, kuna paljud tarkvaralahendused ja tehnoloogilised uuendused vajavad kaitset ning IT-ettevõtted saavad oma teadus- ja arendustegevus...

Netikäsud

Kuigi enamus interneti algusaegadel kehtinud reeglid on ka tänasel päeval relevantsed, siis mõne tähtsus on sellegipoolest vähenenud. Mõne teise reegli tähtus aga vb varasemaga võrreldes isegi suurenenud või jäänud umbes samale tasemele. "Austa teiste inimeste privaatsust." Interneti algusaegadel oli teiste inimeste privaatsuse austamine oluline, kuid tänapäeval, kus suur osa inimeste elust toimub digitaalses keskkonnas, on see saanud juba kriitiliselt tähtsaks. Sotsiaalmeedia, nutiseadmete ja suurandmete ajastul on isikuandmete kaitse ja privaatsus pidevalt ohus. Paljud inimesed jagavad teadmatult ja ka teadlikult liiga palju isiklikku infot, mis võib sattuda valedesse kätesse ja kahju tuua. Samuti on aktuaalne levitada teiste kohta infot, ilma nende laota, nii sotsiaalmeedias kui foorumites. Kui avaliku elu tegelased saadvad valeinfo levitajatele ehk kohtkutse, siis lihtinimese praktikasse selline vastamine veel ei kuulu. Sellisel viisil andmete kuritarvitamine on muutnud d...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

21. sajandi alguses vallandus joovastus suurandmete ja tehisintellekti võimalustest - lubati nutikamaid otsuseid ja isikupärasemat elu. Kuid kas me oleme piisavalt tähelepanu pööranud ka nende tehnoloogiate varjukülgedele? Meie igapäevaely muutub aina digitaalsemaks ja samal ajal väheneb iseseivus.  Suurandmete ning käitumisökonoomika kooslus on loonud enneolematu võimu suunata meie otsuseid märkamatult ja mõjutada meie käitumist viisil, mida paljud meist ei teadvusta.  Eesti on digiriik ja tuntud oma laialdaste e-teenuste poolest. Kuigi e-teenused on tehnoloogiliselt arenenud ja kõrge turvalisusega on jälgimiskapitalismi mõjud ka siin selgelt tajutavad.  2025.algus 1. Sotsiaalmeedia - Eesti elanikud kasutavad väga aktiivselt rahvusvahelisi platvorme nagu Facebook ja TikTok, mis koguvad ulatuslikult isikuandmeid. Kuigi teadlikkus privaatsusriskidest on kasvanud, puudvad head alternatiivid, mis pakuks sarnast kasutusmugavust. 2.   Riigi e-teenused – Eesti e-riigi mud...