Skip to main content

Intellektuaalomandimudeli komponent

Intellektuaalomandi süsteem, mille hulka kuuluvad patendid, autoriõigused, kaubamärgid jm on meie majanduses üks olulisemaid vahendeid. Tänapäeva digitaalajastul seisavad need süsteemid silmitsi suurte väljakutsetega. Üks põhiküsimusi, mis vajab intellektuaalomandi süsteemis lahendust on, kuidas kohandada hetkel kasutusel olevad õiguskaitsemehhansimid vastavaks digitaalsele maailmale, kus sisu jagamine ja levitamine on muutnud liiga lihtsaks. 

Patendikaitse

WIPO süsteemi osadest on minu arvamusel kõige tugevam ja tõhusam patendikaitse. IT valdkonnas toimub pidev innovatsioon, kus uued tarkvaralahendused ja tehnoloogiad saavad kiiresti rakendust ja seda ka rahvusvaheliselt. Patendi Koostöölepingu (PCT) olemasolu võimaldab IT-osalistel ja teadlastel kaitsta oma leiutisi globaalses mastaabis. Selle süsteemi toimimine IT valdkonnas on oluline, kuna paljud tarkvaralahendused ja tehnoloogilised uuendused vajavad kaitset ning IT-ettevõtted saavad oma teadus- ja arendustegevusest kasu rahvusvahelise patendikaitse kaudu. Patendi kaitse aitab tagada, et IT-ettevõtted ja teadlased saavad oma leiutisi turustada ja kaitsta konkurentsi eest. Patendikaitse on IT valdkonnas, kui mujal jätkuvalt usaldusväärne ja toimiv süsteem, mis kindlasti pigem soodustab innovatsiooni.

Digitaalse sisu autoriõigused

Tehnoloogiate ja interenti areng on autoriõiguste kaitse IT valdkonnas keerulisemaks muutnud. Siiani kasutusel olevad kaitsetehnikad on loodud ajal, mis sisu jagati peamiselt füüsiliste kandjate kaudu. Hetkel ei suuda sellised tehnikad enam tõhusalt kaitsta loojate autoriõigusi. Digitaalsete toodete piraatlus ja ebaseaduslik jagamine on suurenud ja sellest on saanud üks suurimaid probleeme. 



Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...
Post a Comment
Read more