Skip to main content

Netikäsud

Kuigi enamus interneti algusaegadel kehtinud reeglid on ka tänasel päeval relevantsed, siis mõne tähtsus on sellegipoolest vähenenud. Mõne teise reegli tähtus aga vb varasemaga võrreldes isegi suurenenud või jäänud umbes samale tasemele.

"Austa teiste inimeste privaatsust."

Interneti algusaegadel oli teiste inimeste privaatsuse austamine oluline, kuid tänapäeval, kus suur osa inimeste elust toimub digitaalses keskkonnas, on see saanud juba kriitiliselt tähtsaks. Sotsiaalmeedia, nutiseadmete ja suurandmete ajastul on isikuandmete kaitse ja privaatsus pidevalt ohus.

Paljud inimesed jagavad teadmatult ja ka teadlikult liiga palju isiklikku infot, mis võib sattuda valedesse kätesse ja kahju tuua. Samuti on aktuaalne levitada teiste kohta infot, ilma nende laota, nii sotsiaalmeedias kui foorumites. Kui avaliku elu tegelased saadvad valeinfo levitajatele ehk kohtkutse, siis lihtinimese praktikasse selline vastamine veel ei kuulu. Sellisel viisil andmete kuritarvitamine on muutnud digimaailmas suureks probleemiks ja seetõttu on ka teiste inimeste privaatsuse austamine olulisem kui kunagi varem. 

"Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust."

1990-ndatel oli internetiühendus aeglane ja kallis, mistõttu oli siis ka oluline mitte raisata teiste inimeste aega ebavajalike postituste või suurte failidega. Tänapäeval on enamikul inimestel kiire internetiühendus ja suur hulk andmemahtu, mistõttu ei ole suured failid ega pikk internetikasutus enam selline probleem nagu varem. Kuigi endiselt on mõistlik hoida sisu asjakohasena, tullakse interneti suures osas meelt lahutama ja aega kulutama. Lisaks on tarbijatel täna rohkelt võimalusi sisu filtreerimiseks. Seetõttu on see reegel pigem oma tähsust kaotamas. 


Comments

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...