Skip to main content

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

21. sajandi alguses vallandus joovastus suurandmete ja tehisintellekti võimalustest - lubati nutikamaid otsuseid ja isikupärasemat elu. Kuid kas me oleme piisavalt tähelepanu pööranud ka nende tehnoloogiate varjukülgedele? Meie igapäevaely muutub aina digitaalsemaks ja samal ajal väheneb iseseivus. 

Suurandmete ning käitumisökonoomika kooslus on loonud enneolematu võimu suunata meie otsuseid märkamatult ja mõjutada meie käitumist viisil, mida paljud meist ei teadvusta. 

Eesti on digiriik ja tuntud oma laialdaste e-teenuste poolest. Kuigi e-teenused on tehnoloogiliselt arenenud ja kõrge turvalisusega on jälgimiskapitalismi mõjud ka siin selgelt tajutavad. 

2025.algus

1. Sotsiaalmeedia - Eesti elanikud kasutavad väga aktiivselt rahvusvahelisi platvorme nagu Facebook ja TikTok, mis koguvad ulatuslikult isikuandmeid. Kuigi teadlikkus privaatsusriskidest on kasvanud, puudvad head alternatiivid, mis pakuks sarnast kasutusmugavust.

2. Riigi e-teenused – Eesti e-riigi mudel on põhinenud kodanike usaldusel ja avatud platvormidel, kuid kasvav andmete koondamine võib tulevikus tekitada privaatsusprobleeme, kui jälgimisõigusi laiendatakse liialt.

Tulevikutsenaariumid

Must stsenaarium: 

Halvimal juhul võib Eesti muutuda digiaedikuks, kus suured tehnoloogiaettevõtted kontrollivad internetikasutust ja andmeid ulatuslikumalt kui kunagi varem. Riik ei suuda kehtestada piisavalt tugevaid regulatsioone, et takistada andmete vaba liikumist rahvusvahelistesse andmebaasidesse, ning see võib põhjustada massilist privaatsuskaotust.

Valge stsenaarium: 

Parimal juhul kasutame oma paindlikku seadusandlust ja digioskusi, et liikuda suunas, kus kodanikud omavad oma andmeid ning neil on suurem kontroll oma digitaalse jälje üle. Seejuures regulatsioonid muudetakse piisavalt tugevaks, mis sunniks tehnoloogiaettevõtteid muutma oma andmekogumise ja jagamise senist praktikat läbipaistvamaks. Arenevad kohalikud alternatiivid globaalsetele platvormidele, mis pakuvad paremat andmekaitset ja privaatsust. (Arvestades osade riikide üleskutset boikoteerida USA tooteid, siis võib kohalike ja euroopa tasandil alternatiivide parandamine ja uute loomine isegi lähiajal aktiivseks minna). Inimesed on üleüldiselt on teadlikumad oma digitaalsest jalajäljest ning kasutavad rohkem turvalisi  lahendusi.

_________________________________________________

Kasutatud allikad: 

Angela Hollo "Digimugavus või digiautonoomia" (2021), Sirp. Kasutatud 05.03.2025

https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/ 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Turvariskid

Digimaailma üks suurimaid ja tõenäoliselt ka kõige levinum turvarisk on ebaturvaline paroolihaldus. Inimesed kastuvad ikka veel lihtsaid ja kergesti äraarvatavaid paroole.  Kuigi paljud veebilehed ja äpid on kehtestanud paroolidele rangemad nõuded (nt minimaalne pikkus, suur- ja väiketähed, sümbolid), leidub endiselt platvorme, kus piisab vaid kuuest tähemärgist . Suurimaks ohuks on aga paroolide korduvkasutamine erinevatel teenustel . Kui üks sait lekib on ohus ka kõik teised. Nii võib üheainsa lekke tõttu sattuda ohtu kogu kasutaja digitaalne elu – alates e-postkastist kuni sotsiaalmeedia või isegi tööalaste kontodeni. Lihtsad ja levinud paroolid on esimesed, mida kasutatakse automaatsete rünnakute käigus. Nõrkade turvameetmete korral kus kasutaja kasutab samu paroole, on rünnaku õnnestumise tõenäosus väga suur. Järgnevalt toon välja loetelu 20 levinumaist paroolist eestis (tegemist on 2023 Nord-Passi uuringuga).  admin kapsas speedman 123456 12345678910 Nokia5110 pammakas ...
Post a Comment
Read more