Skip to main content

Jälgimiskapitalism ja digiaedik

21. sajandi alguses vallandus joovastus suurandmete ja tehisintellekti võimalustest - lubati nutikamaid otsuseid ja isikupärasemat elu. Kuid kas me oleme piisavalt tähelepanu pööranud ka nende tehnoloogiate varjukülgedele? Meie igapäevaely muutub aina digitaalsemaks ja samal ajal väheneb iseseivus. 

Suurandmete ning käitumisökonoomika kooslus on loonud enneolematu võimu suunata meie otsuseid märkamatult ja mõjutada meie käitumist viisil, mida paljud meist ei teadvusta. 

Eesti on digiriik ja tuntud oma laialdaste e-teenuste poolest. Kuigi e-teenused on tehnoloogiliselt arenenud ja kõrge turvalisusega on jälgimiskapitalismi mõjud ka siin selgelt tajutavad. 

2025.algus

1. Sotsiaalmeedia - Eesti elanikud kasutavad väga aktiivselt rahvusvahelisi platvorme nagu Facebook ja TikTok, mis koguvad ulatuslikult isikuandmeid. Kuigi teadlikkus privaatsusriskidest on kasvanud, puudvad head alternatiivid, mis pakuks sarnast kasutusmugavust.

2. Riigi e-teenused – Eesti e-riigi mudel on põhinenud kodanike usaldusel ja avatud platvormidel, kuid kasvav andmete koondamine võib tulevikus tekitada privaatsusprobleeme, kui jälgimisõigusi laiendatakse liialt.

Tulevikutsenaariumid

Must stsenaarium: 

Halvimal juhul võib Eesti muutuda digiaedikuks, kus suured tehnoloogiaettevõtted kontrollivad internetikasutust ja andmeid ulatuslikumalt kui kunagi varem. Riik ei suuda kehtestada piisavalt tugevaid regulatsioone, et takistada andmete vaba liikumist rahvusvahelistesse andmebaasidesse, ning see võib põhjustada massilist privaatsuskaotust.

Valge stsenaarium: 

Parimal juhul kasutame oma paindlikku seadusandlust ja digioskusi, et liikuda suunas, kus kodanikud omavad oma andmeid ning neil on suurem kontroll oma digitaalse jälje üle. Seejuures regulatsioonid muudetakse piisavalt tugevaks, mis sunniks tehnoloogiaettevõtteid muutma oma andmekogumise ja jagamise senist praktikat läbipaistvamaks. Arenevad kohalikud alternatiivid globaalsetele platvormidele, mis pakuvad paremat andmekaitset ja privaatsust. (Arvestades osade riikide üleskutset boikoteerida USA tooteid, siis võib kohalike ja euroopa tasandil alternatiivide parandamine ja uute loomine isegi lähiajal aktiivseks minna). Inimesed on üleüldiselt on teadlikumad oma digitaalsest jalajäljest ning kasutavad rohkem turvalisi  lahendusi.

_________________________________________________

Kasutatud allikad: 

Angela Hollo "Digimugavus või digiautonoomia" (2021), Sirp. Kasutatud 05.03.2025

https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/ 

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...
Post a Comment
Read more

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more