Skip to main content

Litsentsid

Naatan Nohiku Litsentsid: 


Ärivaraline litsents (EULA, suletud lähtekoodiga) on litsentsileping, mis annab kasutajale võimaluse tarkvara kasutada nii ärilistel, kui mitteärilistel eesmärkidel. Lähtekood on suletud - st ei ole avalikuselle kättesaadav.

Selle eeliseks on turvalisus ja stabiilsus - koodi saab muuta vaid ettevõtte ise, mis annab kontrolli selle kvaliteedi ja turvalisuse üle. Litsents annab ka tuluteenimisvõimaluse tarkvara müümise näol. 

Miinusteks on koostöö puudus - kasutajad ei aita kaasa koodi arendamisele ja parandamises. Võimalik turu vastumeelsus, mis tuleneb asjaolust, et suur osa arendajaid ja ettevõtteid eelistavad avatud lähtekoodiga tarkvara. Lisaks sellele on ka arenudskulu suurem, kuna kogu arendus ja hooldus tuleb ise teha. 
EULA litsetsi on mõistlik valida, kui tarkvara tehnoloogia vajab kokurentide eest kaitset või kui ettevõtte ärimudel põhineb litsentsitasude või tellimuspõhise teenuse pakkumisel.


GNU GPL(tugev copyleft) on tarkvaralitsents, mis annab kasutajatele õiguse tarkvarale vabalt juurde pääseda, seda muuta ja levitada. 

Eeliseks on avatud lähtekood, mis tähendab, et kõik sellest tuletatud projektid peavad samamooid kasutama GPL-i ja see soodustab vaba tarkvara levikut. Avatud lähtekoodi saavad kasutajad muuta, täiustada ja paranda vigu, mis teeb selle aredndamise ka odavamaks.

Puudusteks on piirangud ärilistele kasutusele ja olematu raha teenimis võimalus litsentstasude näol. 

GPL-i litsents tasuks valida, kui soovitakse tarkvara teha kõigile kättesaadavaks ja kui arendamine põhineb avatud arendusmudelil. 

BSD-litsents võimaldab kasutajatel koodile vaba ligipääsu ning seda muuta ja levitada. Erinevalt GPL-ist ei nõua BSD litsents muudatusi ega tuletatud teoseid BSD litsentsi alusel.                              

Eeliseks on suur paidlikus, mis võimaldab kasutada koodi nii avatud, kui suletud lähtekoodiga projektides. Samamoodi saavad ka ettevõtted kasutada koodi enda toote arenduseks ja seda müüa.          

Puudusteks on väiksem kogukonnast tulenev arendus, sest ettevõtted võivad koodi suletuna hoida ja nii ei jõua see kõigi kasutajateni. 

BDS-litsents tasub valida, kui ärimudel ei sõltu takrvara müügist vaid näiteks teenuse pakkumisest ja kui eesmärk on, et teised ettevõtted saaksid koodi vabalt kasutada ja intigeerida ka oma toodetesse. 

Comments

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...