ITSBEA blog

Selle aasta Hannoveri tööstusmessil Saksamaal tutvustas Hiina ettevõte Unitree oma uut humanoidrobotit G1 . Tegemist oli 130cm pikkuse ja umbes 16 000 dollarit (hetke seisuga siis umbes 14 000 eur) maksva robotiga, kes liigub sujuvalt, olles sealjuures soodsam teistest turul olevatest humanoididest. Praegu juhivad G1-t veel inimesed, kuid eesmärk on arendada ta iseseisvaks abilisteks näiteks tehastesse ja võib-olla ka kodudesse.  Muidugi on täna sellistel robotitel veel suuri väljakutseid ja hetkel veel turul robotit, kes suudaks igas koduses keskonnas laualt nõud korjata ja need näiteks nõudepesumasinasse laduda veel ei eksisteeri. Samas tundub arengutest, et utoopia see enam kaugeltki ei ole. Töökeskkonnas on muidugi roboteid lihtsam kasutada, sest seal on tingimused kontrollitud. Kodudes ja avalikes kohtades, kus olukorrad võivad ootamatult muutuda ja ka keskond on teine, vajavad robotid palju nutikamat tehisintellekti. Unitree sõnul ei ole praegune AI veel piisavalt arenenud, e...

Mozilla on enamikele arvutikasutajatele tuttav eelkõige nende populaarse veebibrauseri Firefoxi kaudu. Tegemist on ettevõttega, mis eristub konkurentidest oma kasutajakeskse ja eetilise lähenemise poolest. Mozilla keskendub eelkõige interneti paremaks muutmisele, pakkudes sealjuures tasuta ning avatud lähtekoodiga tooteid ja teenuseid.  Nende ärimudel on sarnaselt teistele avatud lähtekoodiga projektidele omanäoline. Mozilla ei kogu ega müü kasutajate isikuandmeid ega paku tasulisi tarkvarapakette. Ettevõtte peamisks tuluallikaks on  otsingupartnerlused – näiteks Google maksab Mozilla’le selle eest, et nende otsingumootor oleks Firefoxi vaikevalikuna kasutusel. Lisaks teenivad nad tulu ka annetustega , tellimuspõhiste teenustega  – näiteks VPN-teenused ja privaatsuslahendused ja  Firefox Better Web programmiga – mis pakub reklaamivaba ja kasutajasõbralikku veebikogemust.  Arendusmudelist Mozilla Firefoxi arendusprotsess on ajastatud ja mitmeastmeline, et tagad...

Lugesin Eben Mogleni 1999. aastal kirjutatud artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright" . Artiklis väitis autor, et vaba tarkvara liikumine , nagu näiteks Linux , viib autoriõiguste kadumiseni. Tema arvamus oli, et teadmiste vaba levik ei muuda ainult tehnoloogiat, vaid mõjutab suurelt ka teadust, haridust ja kultuuri , olles seega sotsiaalne liikumine , mitte ainult tehniline areng. Täna me teame, et kõik ei läinud päris nii nagu Moglen ennustas. Nagu enamike ennustuste puhul, osutusid mõned asjad täpseks ja teised mitte. Mongleri nägemus vaba tarkvara laialdasest levikust osutus õigeks. Ka arvamus, et see viib uute ärimudelite ja majandusuhete tekkimiseni on teoks saanud. Täna on olemas palju ettevõtteid, kes teenivad raha avatud lähtekoodiga tarkvara abil, pakkudes teenuseid ja tuge. Kuigi tema mõtted autoriõiguste kadumisest oli liialdatud, siis idee sellest kuidas autoriõiguste süsteem peaks muutuma oli tegelikult õige. Ka mõte vaba tarkvar...

 ​ IT-valdkonnas on mitmeid silmapaistvaid juhte, kes esindavad erinevaid juhtimisstiile.   ​ Taavi Kotka – Treener Taavi Kotka on tuntud Eesti IT-visionäär ja ettevõtja ning e-Eesti arendamise eestvedaja. Kuigi tal on tugev juhtimisvõimekus paistab ta enim just silma treeneritüüpi juhina, keskendudes inimeste arendamisele ja inspireerimisele.  Ta on lisaks muule ka HK Unicorn Squadi eesvedaja, mille põhieesmärk on arendada tüdrukute tehnoloogiaoksusi varajases eas ja sellisel viisil suurendada tütarlaste osakaalu IT-s. Treenerina on ta eelkõige innustaja, kes paneb inimesed uskuma, et nad suudavad ise maailma muuta. Tüübitunnused: toetav suhtumine, arengu soodustamine, avatud suhtlus, usalduse loomine. Kristel Kruustük – Suhtleja Kristel Kruustük on Testlio kaasasutaja ja endine tegevjuht. Tegemist on naisega, kes ehitas ühe Eesti edukama tehnoloogiaplatvormi rahvuvaheliseks ettevõtteks.  Juhtimistiililt iseloomustab teda tugev suhtlemisokust, mis väljendub ka...

Võimalusi IT-d õppida on valdkonnas mitmeid - klassikaline kõrgkool, rakenduskõrg, kutsekool või koolituste sertifikaadid. Valik peaks sõltuma isiklikest eesmärkidest  - kas on soov teemasse süvitsi minna, leida viis kiiresti tööturule sisenemiseks või soov ennast lihtsalt täiendada. Ülikool Bakalaureusekraad informaatikas või tarkvaraarenduses annab laiapõhjalise hariduse, kuhu kuulub ka tugev teoreetika ja oskused probleeme lahendada süsteemselt. Selline haridus on vajalik eelkõige riigisektoris, teadus- ja juhtivatel ametikohtadel, kus on vajalik laiem arusaam tehnilisest ja teoreetilisest poolest.  Rakenduskõrg ja kutsekool Rakenduskõrg on kõrgharidus, mis sisaldab endas ka suures osas praktilist poolt, keskendudes tihti oskustele, mida tööturul vajatakse. Selline haridus sobib hästi neile, kes soovivad kiiremini siseneda tööturule ja alustada praktilisel tasandil, näiteks süsteemiadministraatorina, IT-tehnikuna või tarkvaraarendajana. Mõlemad pkauvad koostööd ka ettevõtet...