Skip to main content

Vabateema 2 -Humanoidrobotid

Selle aasta Hannoveri tööstusmessil Saksamaal tutvustas Hiina ettevõte Unitree oma uut humanoidrobotit G1. Tegemist oli 130cm pikkuse ja umbes 16 000 dollarit (hetke seisuga siis umbes 14 000 eur) maksva robotiga, kes liigub sujuvalt, olles sealjuures soodsam teistest turul olevatest humanoididest. Praegu juhivad G1-t veel inimesed, kuid eesmärk on arendada ta iseseisvaks abilisteks näiteks tehastesse ja võib-olla ka kodudesse.  Muidugi on täna sellistel robotitel veel suuri väljakutseid ja hetkel veel turul robotit, kes suudaks igas koduses keskonnas laualt nõud korjata ja need näiteks nõudepesumasinasse laduda veel ei eksisteeri. Samas tundub arengutest, et utoopia see enam kaugeltki ei ole. Töökeskkonnas on muidugi roboteid lihtsam kasutada, sest seal on tingimused kontrollitud. Kodudes ja avalikes kohtades, kus olukorrad võivad ootamatult muutuda ja ka keskond on teine, vajavad robotid palju nutikamat tehisintellekti. Unitree sõnul ei ole praegune AI veel piisavalt arenenud, et robot suudaks iseseisvalt keerulisi ülesandeid lahendada.

Samal ajal toimus aprillis maailma esimene humanoidrobotite poolmaraton. Üle 20 roboti jooksis koos 12 000 inimesega rajal, mille pikkus oli 21 km. Kuigi mitmed neist olid ka kukkunud ja teinud muid vigu, siis nendest kiireim - Tiangong Ultra, lõpetada jooksu ajaga 2 tundi ja 40 minutit. Selline aeg on väga suur edasiminek arvestades, et eelmisel aastal kulus sama distantsi läbimiseks 8 tundi. Niiet igati särav edasiminek. 

Hiina investeerib üleüldse väga suurelt humanoidrobotite arendamisse. Nende eesmärk on saada maailmas juhtivaks riigiks selles vallas. Pekingis on juba üle saja robootikaettevõtte ja lähiaastatel plaanitakse korraldada ka esimesed humanoidrobotite täismaratonid ja spordimängud.

Kuigi humanoidrobotid vajavad veel palju arengut, on juba näha, et nad liiguvad kiiresti laboritest pärisellu. Võibolla näeme juba lähitulevikus roboteid enda kodudes majapidamises aitamas. Igaljuhul on areng olnud kiire ja põnev. 


Kasutatud allikad: 

Chris Lau "Chinese robots ran against humans in the worlds first humanoid half-marathon. They lost by a mile"(2025). Kasutatud 27.04.2025. Saadaval: https://edition.cnn.com/2025/04/19/asia/china-first-humanoid-robot-half-marathon-intl-hnk/index.html

Carrie King, Ben Morris "Who will win the race to develope a humanoid robot?" (2025). Kasutatud 27.04.2025. Saadaval: https://www.bbc.com/news/articles/c62jxdxng7do

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...
Post a Comment
Read more

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more