Skip to main content

E.Monglen ja vaba tarkvara levik

Lugesin Eben Mogleni 1999. aastal kirjutatud artiklit "Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright". Artiklis väitis autor, et vaba tarkvara liikumine, nagu näiteks Linux, viib autoriõiguste kadumiseni. Tema arvamus oli, et teadmiste vaba levik ei muuda ainult tehnoloogiat, vaid mõjutab suurelt ka teadust, haridust ja kultuuri, olles seega sotsiaalne liikumine, mitte ainult tehniline areng. Täna me teame, et kõik ei läinud päris nii nagu Moglen ennustas. Nagu enamike ennustuste puhul, osutusid mõned asjad täpseks ja teised mitte.

Mongleri nägemus vaba tarkvara laialdasest levikust osutus õigeks. Ka arvamus, et see viib uute ärimudelite ja majandusuhete tekkimiseni on teoks saanud. Täna on olemas palju ettevõtteid, kes teenivad raha avatud lähtekoodiga tarkvara abil, pakkudes teenuseid ja tuge. Kuigi tema mõtted autoriõiguste kadumisest oli liialdatud, siis idee sellest kuidas autoriõiguste süsteem peaks muutuma oli tegelikult õige. Ka mõte vaba tarkvara leviku võimest majandussüsteeme muuta on osaliselt täide läinud. Näiteks on mitmed teadus- ja haridussektorid läinud üle avatud lähtekoodiga tarkvarale, et olla rohkem läbipiastvad. Mongler rääkis artiklis ka kogukonna olulisusest vaba tarkvara arenduses ja levikus. Tänaseks on meil vaba tarkavara kogukonnad väga aktiivsed pakkudes mitmeid tasuta tööriistu ja tuge. 

Arvan ise, et tema kõige täpsem ennustus oli see, et vaba tarkvara arendusmudel muutub väga oluliseks. Praegu on vaba tarkvara igapäevane osa paljude arendajate ja firmade töös – Linux, Python, OpenJDK, Firefox ja paljud teised on head näited. Ka suured ettevõtted nagu Google ja Microsoft mitte ainult ei kasuta vabavara, vaid panustavad ka selle arendamisse.

Kõige ekslikum tundus mulle tema mõte, et autoriõigused kaovad. Tegelikkuses on läinud pigem vastupidi ja autoriõigust on just tugevdatud, et kaitsta nende loojate huve. See kehtib igasuguse loomevaldkonna puhul, olgu selleks siis muusika, filmid, tarkvara või midagi muud.

Vaba tarkvara on kindlasti muutnud maailma märgatavalt, isegi kui see ei hävitanud autoriõigusi. See on loonud uusi võimalusi koostöödeks, teadmiste jagamiseks ja kiirendanud  tehnoloogia arnegut.




Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...
Post a Comment
Read more

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more