Skip to main content

Tarkvara arendus- ja ärimudel Mozilla näitel

Mozilla on enamikele arvutikasutajatele tuttav eelkõige nende populaarse veebibrauseri Firefoxi kaudu. Tegemist on ettevõttega, mis eristub konkurentidest oma kasutajakeskse ja eetilise lähenemise poolest. Mozilla keskendub eelkõige interneti paremaks muutmisele, pakkudes sealjuures tasuta ning avatud lähtekoodiga tooteid ja teenuseid. 

Nende ärimudel on sarnaselt teistele avatud lähtekoodiga projektidele omanäoline. Mozilla ei kogu ega müü kasutajate isikuandmeid ega paku tasulisi tarkvarapakette. Ettevõtte peamisks tuluallikaks on otsingupartnerlused – näiteks Google maksab Mozilla’le selle eest, et nende otsingumootor oleks Firefoxi vaikevalikuna kasutusel. Lisaks teenivad nad tulu ka annetustega, tellimuspõhiste teenustega – näiteks VPN-teenused ja privaatsuslahendused ja Firefox Better Web programmiga – mis pakub reklaamivaba ja kasutajasõbralikku veebikogemust. 

Arendusmudelist

Mozilla Firefoxi arendusprotsess on ajastatud ja mitmeastmeline, et tagada regulaarne ja stabiilne brauseri uuendamine. Arendus toimub neljas järjestikuses kanalis:​

  1. mozilla-central (Nightly): lisatakse kõik uued muudatused ja funktsioonid, mis võivad olla ebastabiilsed. ​

  2. mozilla-aurora: Umbes iga kuue nädala tagant kantakse mozilla-centralist kood mozilla-aurora kanalisse. Keskendutakse uute funktsioonide stabiliseerimisele ja probleemsete muudatuste eemaldamisele või ajutisele keelamisele.​

  3. mozilla-beta: Peale aurora etappi liigub kood beetakanalisse, kus toimub laiem testimine ja viimaste probleemide lahendamine enne lõplikku väljalaset.​

  4. mozilla-release: See on lõppkasutajatele mõeldud stabiilne versioon, mis sisaldab ainult täielikult testitud ja kinnitatud funktsioone.​

Kogu arendusprotsess kestab umbes 16 nädalat, mille jooksul toimub koodi järkjärguline liikumine läbi kanalite, tagades iga etapi jooksul vajaliku testimise ja stabiliseerimise. Kui mõni funktsioon ei ole piisavalt valmis, võib see jääda mozilla-central kanalisse kuni järgmise tsüklini.​

Mozilla ühendab oma arendusmudelis innovatsiooni ja turvalisuse, pakkudes regulaarselt uuendusi, samal ajal kui ärimudel toetub eetilisele ja kasutajakesksele lähenemisele, teenides tulu ilma kasutajate andmeid müümata. See teeb Mozilla'st ainulaadse tehnoloogiaettevõtte, mis seab esikohale interneti avatuse ja privaatsuse.

Kokkuvõttes on Mozilla puhul tegemist ettevõttega, kellel on isepärane ärimudel ja kelle arendus käib läbi ajastud ning mitmeastmeline mudeli. 



Kasutatud allikad: 

Mozilla Fireforx: Development Process, saadaval: https://mozilla.github.io/process-releases/draft/development_overview/, kasutatud: 21.04.2025

 Chitraansh Poplin "How does Mozilla Make Money" (2023), saadaval: https://www.feedough.com/mozilla-business-model/, kasutatud: 22.04.2025

Comments

Post a Comment

Popular posts from this blog

Interneti varasema ajaloo nähtused

Enne 1991.aasta veebi tulekult jõudis Internet eksisteerida aastakümneid. Selle aja jooksul tekkisid mitmed tehnoloogiad, millest osad on säilinud ja osad tänaseks peaaegu täielikult kadunud või leiavad kasutust märkimisväärselt vähe.  E-mail  Üheks selliseks tehnoloogiaks, mis tänaseni aktiivselt kasutust leiab on e-mail. E-maili ajalugu ulatub 1965.aastani, mil MIT töötas välja MAILBOX-spsttemi, mis võimaldas saata kasutajtel sõnumeid üle võrgusüsteemi. Eelnevalt sai sõnumeid salvestada kataloogi, mis oli kõigile nähtav.  Kuigi e-kirjad eksiteerisid ka enne Interneti sündi, tuli selle läbimurre 1969.aastal. Ray Tomlinson saatsi 1971.aastal esimese võrgu kaudu edastatud e-kirja ja 1982.aastal kehtestati SMTP-protokoll. Massidesse jõudis e-mail 1990ndatel. Erililist suurt mõju avaldasin hotmail ja Microsoft Outlook. E-mail on tänaseni igapäevaseks oluliseks suhtlusvahendiks ja arvan, et enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi.  Telnet  Telnet oli üks...
Post a Comment
Read more

Meedia ja uus meedia

Peale uue meedia tulekut on kõik traditsioonilised väljajanded hakanud järk-järgult ka sotsiaalmeedia kanaleid kasutama. Need on muutnud hädavajalikuks kanaliteks, et jõuda laiema ja noorema sihtrühmani. Mõni neist kasutab uut meediat oskuslikult ja on seetõttu ka uute klientideni jõudnud, teine on selles osas olnud vähem edukam.  Delfi  Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi alla, on üks edukamaid traditsioonilise meedia esindajaid sotsiaalmeedias. Delfi tegutseb mitmel platvormil – lisaks oma portaalile on nad aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis ja TikTokis. Nende üks edukus põhineb sellel, et nad kohandavad sisu vastavalt platvormile, mitte ei jaga lihtsalt linke. Näiteks TikTokis on neil lühikesed ja visuaalselt kaasahaaravad klipid, samas kui facebookis postitatakse veidi pikemaid analüüse. Tihti esitavad nad ka lugejatele küsimusi ja tekitavad aruteluteemasi, mis lükkab auditooriumit teemas kaasa rääkima. Postimees Postimees on üks Eesti suurimaid ja vanimaid ajalehti...
Post a Comment
Read more

Põnevad IT-lahendused

Tehnoloogia ajalugu on täis väga innovaatilisi ja põnevaid lahendusi. Mõni neist on muutnud meie elu jäädavalt, mõni on olnud ajast eest. Leidub ka neid, mille ideed on olnud nii totrad, et näivad naljana.  Internet - revolutsioon, mis muutis kõikke.  Siinkohal ei tohiks vast kellegil vastuväiteid olla, et Internet on üks ajaloo kõige suuremaid tehnoloogia revolutsioone. Internet sai alguse 1960.ndatel, kui teadlased vajasid paremat lahendust andmete jagamiseks, kui tolle aja suurte ja raskete arvutite kaasa vedamine võimaldas.  Interneti sünniajaks loetakse küll tegelikult 1.jaanuari 1989, millest alates on arvutivõrkudel ka standartne suhtlusviis. Kui 1980-ndatel oli internet veel teadlaste ja valitsusasutuste pärusmaa, siis 1990-ndatel tõi World Wide Web selle massidesse. Tänapäeval ei kujutaks elu ette ilma kiire ja kättesaadava internetita. See on muutnud meie tööharjumusi, õppimisviise ja meelelahutust ning kahtlemata kuulub see kõige olulisemate IT-revolutsioonide ...
Post a Comment
Read more